Sähvatäht, mida tuntakse ka meteoriidina, on põnev loodusnähtus, mis on inimkonda sajandeid paelunud. Need valguskiired taevas on põhjustatud kosmosest pärit pisikestest osakestest, mis Maa atmosfääri sisenedes põlevad.

Tegelikult hõlmab see nähtus meteoriiti, meteoriiti ja meteoroidi. Neid kolme terminit ei tohiks segi ajada, kuigi need esindavad ühe ja sama asja erinevaid aspekte. Kui me räägime meteoroidist, siis peame silmas suhteliselt väikest astronoomilist objekti (läbimõõduga 100 mikromeetrit kuni 50 meetrit), mis triivib kosmoses.

Kui see gravitatsioonijõu poolt ligi tõmmatud meteoroid tungib läbi Maa atmosfääri ja tabab maapinda, võib seda nimetada meteoriidiks, samas kui valguse jälgi, mille ta atmosfääri läbides jätab, nimetatakse meteoriidiks.

Heittäht: millest on meteoriidid tehtud?

Kõigepealt on oluline mõista meteoriidi, mida rahvasuus nimetatakse langevaks täheks, päritolu. Enamik neist pärineb komeetidest, mis koosnevad jääst, tolmust ja kivimitest. Kui komeedid rändavad läbi kosmose, jätavad nad endast maha prahijälje, mida nimetatakse meteoriidivooks. Kui Maa läbib ühe neist voogudest, satub prahi meie atmosfääri ja me näeme meteoriiti.sellest tulenev valgusvihk taevas.

Meteoroidide koostis on erinev, kuid tavaliselt koosnevad nad kivimi, metalli ja jää segust. Meteoroidi konkreetne koostis võib mõjutada tekkiva meteoriidi (mida me nimetame langevaks täheks) välimust. Näiteks peamiselt rauast koosnev meteoroid paistab taevas palju heledamalt ja kestab kauem kui kivist koosnev meteoroid.

Mis juhtub meteoroididega, kui nad sisenevad Maa atmosfääri?

Kui meteoroid siseneb atmosfääri, kohtub ta õhutakistusega, mille tõttu ta kuumeneb ja hõõgub, tekitades taevas nähtava valgusvihu. Enamik meteoroididest põleb täielikult atmosfääris ega jõua kunagi maapinnale.

Mõned suuremad kehad võivad aga oma teekonna läbi atmosfääri üle elada ja jõuda maapinnale. Need meteoriidid võivad anda väärtuslikku teavet meie päikesesüsteemi koostise kohta. Teadlased saavad analüüsida nende mineraalset ja keemilist koostist, et saada rohkem teada meie galaktika tekke ja planeetide kujunemise kohta.

Meteoriitide liigid

Üks levinumaid meteoriitide tüüpe on kondriit, mis koosneb väikestest mineraalide teradest, sealhulgas oliviinist, pürokseenist ja plagioklasist. Need mineraalid on ühed planeedi ehitusplokid, mida peetakse üheks vanimaks materjaliks Päikesesüsteemis.

Teine meteoriiditüüp on metalliline, mis koosneb peamiselt rauast ja niklist ning on oma suure metallisisalduse tõttu äärmiselt väärtuslik. Arvatakse, et rauast meteoriidid on väikeste planeetide tuumad, mis hävitati Päikesesüsteemi ajaloo alguses.

Segameteoriidid on teine suhteliselt haruldane meteoriiditüüp, mis sisaldab kivimite ja metallide segu ning on arvatavasti tekkinud väikese planeedi tuuma ja mantli segunemise tulemusena.

Kuulsad meteoriidid

Mõned kuulsad ajaloolised meteoriidid on järgmised:

• Alan Hills 84001: Marsi meteoriit, mis mõnede teadlaste arvates sisaldas bakterite fossiile, mis võiksid tõestada elu olemasolu Marsil minevikus;
• Canyon Diablo meteoriit: 50 000 aastat tagasi Maale kukkunud metallmeteoriit, mis lõi Barringeri kraatri ja mille killud kasutasid indiaanlaste poolt relvadena;
• Allende meteoriit: tabas Mehhikot 1969. aastal ja osutus 30 miljonit aastat vanemaks kui meie planeet;
• Cape Yorki meteoriit: üks ajaloo suurimaid metallilisi meteoriite kukkus Gröönimaale 10 000 aastat tagasi ja inuittide poolt kasutati seda raua allikana.

Meteoriidipilv: mis on meteoriidipilv?

Meteoriidipilvede ehk langevate tähtede tekkepõhjuseks on meteoriidi sattumine atmosfääri ja selle purunemine väikesteks helendavateks osakesteks (meteoriteks) hõõrdumise ja kõrge temperatuuri tõttu. Mõned meteoriidid jäävad ellu ja langevad maapinnale, muutudes meteoriteks.

Need toimuvad igal aastal ja tuntuimad neist on: kvadrandid, lüriidid, perseiidid, draakonisünnikud (giacobiniidid) ja orionidid. Igaüks neist esineb konkreetsetel kuupäevadel ja teatud tähtkujude ümber.